Vahemerest Aasiani - reisilugu ja taipamised

Minu kirg reisimise vastu sai alguse 2011.a Itaalia ringreisil. Külastatud sai Roomat, Vatikani, Firenzet, Veneetsiat, San Marinot ning puhkusekuurorti Riminit. Sellest tärkas minus armastus reisimise vastu, mis on täielikult muutnud mu elu ja mind ennast.

Vahemeremaadest on mulle hingelähedasemad olnud Kreeka saared : Rhodos, Zakynthos, Lanzarote, Kreeta ja Corfu. Plaanis on külastada ka Kos väikesaart, Mykonost ja romantilist Santorinit. Kreeka saarte puhul on mind võlunud mõnus Vahemereline kliima, kreeka keel, imeilusad rannad ja muidugi läbipaistev puhas sinine merevesi ning lõputu päikesepaiste. 

Kohalikud on sõbralikud, jutukad ja külalislahked. Kreeka saarte vanalinnad ja tänavad on imearmsad. Omal kohal kogu nende saarte võlu juures on kindlasti kreeka köögil. Söögi-ja joogikohtade valik on lai. Esindatud on suurem osa erinevaid kööke rahvusrestoranidest hamburgeribaarideni. Hinnatase sõltub nii asutuse nimest (kohvik, tavern, restoran) kui ka asukohast, sest mere- ja järvevaate ilu kajastub ka hinnatasemes.Enda lemmikuteks on kohalikud tavernad kreeka roogadega, oliivid, feta ja vein ning värsked puuviljad. Armas tava on restoranides koos arvega tuuakse pits ouzot või virsiku likööri.

Sügisel sai käidud Corful ja nüüd juunis tulin teistkordselt reisilt Kreetast. Puhkasin seekord Stalida ja Malia piirkonnas ning külastasin Agios Nikolaost. Varasemalt Kreetal puhates olin Rethymnos ja Hanias.


Aasia reisidest on võitnud minu südame Indoneesias asuv Bali saar. Bali olen ühtekokku külastanud kuus korda ja tundnud, et see ongi päris minu koht. Olen alati imestanud miks inimesed reisivad samadesse paikadesse üha uuesti ja uuesti kuid olen sellest nüüd aru saanud. Baliga esmatutvus oli 2012a kui sõpradega, kes tol hetkel Austraalias working holiday'ga töötasid kokku leppisime, et kohtume nendega novembris Balil. Olin minagi näinud Julia Robertsiga peaosas filmi "Eat, pray, love" ja ootusärevus suur. Esimene kord Balit külastades olime Kutal ja Ubudis. Kuta mulle tookord mingit erilist muljet ei jätnud ja seda Bali edasi ei andnud mida olin endamisi ette kujutanud. Ubud ja vaated Tegallalang riisiväljadele ning Besakih tempel koos naeratavate ja muretute kohalikega jäid aga kuhugi hingesoppi.

Läks mõned aastad mööda, vahepeal sai käidud Tais, Sri Lankas ja külastatud Euroopa sihtkohti kuni 2017a detsember nagu 'kange pissihäda' peale tuli, et nüüd on vaja uuesti Balile minna. Kuna olin just tulnud nädalaselt puhkuselt Lanzarotelt tundus see esmapilgul kummaline mõte uuesti puhkama minna. Soov siiski ei kadunud, võtsin töölt puhkuse ja ostsin lennupiletid Balile. Kaks nädalat hiljem olingi tagasi igatsetud paradiisisaarel. Bali kohta olen muidu kuulnud kahetist tagasisidet, on neid, kellele Bali ei meeldi või erilist muljet ei jätnud ja teine osa neid, kes uuesti tagasi lähevad. Balil on see sõnulseletamatu miski, mis mind sinna tagasi kutsub ja plaanib oma tulevikku sealt veeta.

Oma reisidel olen mitmete teiste reisijatega arutanud, et mis siis on see Bali miski, meid sinna ikka ja jälle tagasi toob. Minus tekkis igaljuhul antud reisiga äratundmine, et ma kuulun sinna ja pean seda nüüdseks oma teiseks koduks. Balil on lihtne olla õnnelik. 2017a jaanuaris kohtusin Balil, Ubudis ka oma praeguse elukaaslasega, kes on ise muidu samuti Eestlane. Reisilt sain ka vajalikud kontaktid, ideed ja inspiratsiooni mõlgutamaks esimesi ettevõtlusmõtteid. Seega tasub oma sisetunnet kuulata ja usaldada.


Olen hakanud pidama ka reisiblogi kuhu lisan mõtteid, pilte, videosid, postitusi oma reisidest. Seda just seetõttu, et inspireerida inimesi puhkust võtma ja reisima. Saamaks kogemusi, tulema argirutiinist ja keskkonnast välja. Olen ise reisinud nii paketireisidega, omal käel, sõpradega, elukaaslasega kui üksinda - kõigil nendel viisidel on oma võlud.

Olge avatud uutele kogemustele, ideedele ja inimestele. Ja ärge kunagi eirake oma sisetunnet! Reisige, reisige, reisige!

https://www.facebook.com/kerstireisiblogi/