Teise päeva hommikul pidime kell 10 korterist lahkuma. Veidi ebameeldiv oli see, et natuke enne kümmet oli koristaja ukse taga, et millal me lahkume! Õnneks olime just lahkumas, aga võiks ikka lubatud ajani vähemalt oodata...
Asusime hommikusöögi kohta otsima, mis ei olegi Itaalias nii lihtne, sest neile meeldib väga magus hommikusöök. Kiiret meil õnneks ei olnud ja saime ringi jalutada ja sobivat kohta otsida.

Valisime sellise koha:
Võtsime paninid ning latted ja ühe capuccino. Koheselt sai selgeks, et Itaalias tuleb ikka capuccinot tellida. Latte oli soe piim vähese kohviga, piimavahtu võisime capuccino pealt vesistada... edaspidi tellisime ainult capuccinod:)

Peale hommikusööki jalutasime linna peal ringi. Kõigepealt suundusime Ponte Vecchiole (esimene pilt käesolevas postituses), mis on kuulus selle poolest, et silda ääristavad majad. Ilusad pildid eemalt teiselt sillalt tehtud (jõe nimi on Arno!), suundusime silla peale. Sillal on kallimat sorti kaubandustänav. 

Seejärel otsisime üles kuulsa Firenze katedraali (Duomo):

Oleks tahtnud ka torni ronida, kuid sinna saamiseks oli väga pikk järjekord ning meil oli peagi aeg suunduda rongijaama. Käisime enne veel mõnes suveniiripoes.

Firenze rongijaam on väiksem kui Milano oma, kuid nagu ikka tuleb kaua oodata, et teada saada, milliselt perroonilt rong läheb. Lõpuks see info siiski tuli ja saime end sisse seada täiesti tühja rongi:) 45 minuti pärast olimegi Arezzos ning kohe rongijaama juurest leidsime üles ka auto rendifirma, kus meil oli auto kinni pandud. Aga seal oli siesta aeg.

Võtsime üle tee asuvas kohvikus capuccinod. Kuigi olime kohe üle tee, oli enne meid juba väike järjekord kogunenud. Me ei viitsinud liiga vara passima minna ja ega meil kiiret otseselt ei olnud. Itaalias ei tasu ju kiirustada:)
Järjekorras seistes piilusime autosid, mis seal samas väikese platsi peal ootusvalmis seisid, et milline võiks meie oma olla. Fiat paistis täitsa kobe näiteks, aga ma polnud julgenud millegipärast seda valida:) Arvasime, et meie oma on ilmselt Ford Fiesta ja oligi. Meil vedas, sest saime tasuta upgrade´i ehk bensiini asemel diiselauto! Diisel oli veidi odavam (natuke alla 1,5€ liiter) ja peaks ju vähem kütet ka võtma...

GPS oli meil kodust kaasas, sest rendifirmad küsivad liiga palju selle eest (u 10 eurot päevas!) ja vaevalt neil eesti keelset ka pakkuda on. Meie aga Urvega nii harjunud:) Panime ööbimiskoha aadressi sisse ja esimene väike roadtrip võis alata!

Vahemaa oli u 30km ja Urve lubas, et oleme u 40 minutiga kohal. Olime küll maal, kuid väike asula järgnes väiksele asulale:) Siiski oli ka palju põlde, sest tegemist ikkagi põllumajanduspiirkonnaga. Viinamarjaistandused, oliivid, mingid suurte lehtedega kapsa moodi asjad, mais, päevalilled - kahjuks ära õitsenud ja nukralt longu vajunud, ootasid lõikust:)

Millegipärast asus meie sisestatud aadress tegelikult natuke ööbimiskohast edasi kruusa tee ääres, kus ei asunud tegelikult midagi:) Õnneks olime märganud Agriturismo San Francesco silti ja pöörasime tagasi. Edaspidi hakkas aga sellega veidi jama olema, et meie pandud koduaadress tegelikult vales kohas GPS-i järgi oli.... sest Urve sattus sellest segadusse.

Ööbimiskohas võttis meid vastu väga meeldiv naisterahvas, kelle nimi kahjuks meil meelde ei jäänud:( Väga piinlik, aga uuesti ka ei tahtnud küsida. Uurisime kohe ka nende kohaliku veini kohta ja selgus, et just nädal tagasi oli uus vein valmis saanud ning ta oli sunnitud välja rääkima, et toas ootab meid üllatusena üks pudel (sest tahtsime kohe ostma hakata). Ta oli veidi kurb, et pidi üllatuse välja rääkima, kuid rõõmustas, et üks üllatus on veel:
Perenaine oli meile ka koogi küpsetanud:)

Lisaks saime palju vajalikku praktilist infot - 10km kaugusel asus odav pood Eurospin, mis meile meenutas Lidlit ja üllatas väga hea valikuga! Ning 4km kaugusel öömajast oli super toidukoht, kuhu kohe sööma suundusime - Il Rifugio Di Bucche.

Sellest sai meie igaõhtune söögikoht, kuhu me lihtsalt ei suutnud minemata jätta! Kuigi meil oli köögiga elamine ja mõtlesime vahest ka õhtusöögi seal teha. Samas olid meil pikad väsitavad päevad ning tahtsime nagunii ka Itaalia sööki süüa:) Meil kujunes alguses oma laud ning meid teenindas alati üks teenindaja, kes teised teenindajad meie juurest lausa ära ajas:)
Restoranist koju sõites säras suur kuu taevas. Vaade meie terassilt.